Ministeerium kutsus mulgi keele õpetajad ja edendajad ühise laua äärde
Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvõttel toimus esmaspäeval, 27. mail Mulgi Elamuskeskuses murdekeelte õpetuse arutelu, millest võtsid osa Mulgi Kultuuri Instituudi ja Mulgimaa Arenduskoja töötajad, Mulgimaa kooli- ja lasteaiaõpetajad, haridusjuhid, Mulgi vanem Kalle Vister, Mulgi Elamuskeskuse tegevjuht Ly Laanemets ning Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin Kõverik. Kokkusaamise eesmärk oli arutada põhjalikumalt murdekeelte õpetuse võimalusi Mulgimaal.
Viimase kahe rahvaloenduse vahel on murdekeelte kõnelejate kasv olnud 23%, kuid seda eeskätt vanemaealiste hulgas. Murdekeelte ja kultuuriruumide toetuseks panustab riik igal aastal umbes pool miljonit eurot ning järjest enam on hakatud oma piirkonna murdekeeles kõnelema. Kuid noorte huvi murdekeeli õppida pole kuigi suur. Kuidas siduda kultuuri ja regionaalarenguga seotud tegevused tõhusamalt murdekeele õpetusega, tagada eestvedajate järelkasv ning kogukodade huvi murdekeelt edasi kanda? Just neile küsimustele vastuseid otsitigi.
"Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanek on koostada murdekeelte toetuseks tegevuskava, kuhu koondatakse eri ministeeriumite tegevused murdekeelte elujõu tagamiseks. Tegevuskava juhitakse tulevikus ministeeriumite üleselt. Täna panustab Haridus- ja Teaduministeerium läbi haridust toetavate tegevuste. Kultuuriministeerium kultuuriruumi programmide kaudu ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium erinevate regionaalprogrammide kaudu. Senised toetusmeetmed vajavad omavahelist paremat lõimimist, et kultuuri ja regionaalarenguga seotud tegevused oleks samuti murrete õppimisega paremini seostatud. Üheks tegevuskavaks koondades tekib terviklikum ülevaade nii pakutavast toest kui vajadustest," selgitas Kätlin Kõverik ja lisas, et nüüdseks on ministeeriumil tagasiside Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse kultuuriruumi toetatavate tegevuste kohta olemas. "Juurde ootame kogukonna ettepanekuid, millised tegevused peaksid olema prioriteetsemad ja millise sihttasemeni saaksime nt 2027.a jõuda, et keele kõnelejaskonnas järjepidevus säiliks."
Kohtumiselt viis Kõverik ministeeriumisse kaasa järgmised mõtted:
- Mulgi keele õpetus õpetajatele, et laiendada õpetajate ringi võimekust pakkuda mulgi keeles lõimitud tunde.
- Tugi lasteaedades keeleõppe mahu suurendamiseks.
- Tagada koolides mulgi keele õpe, et lasteaedades alustatu ei ununeks.
- Piirkonna koolide ja koolipidajatega ühine kokkulepe soodustada mulgi keele õpetust valikainete raames ja/või lõimitud aineõppena.
- Oluline on pakkuda tuge alustuseks tööjõu rahastamiseks, sest hetkel õpetajaid napib ning olemasolevad õpetajad peavad ringlema koolide vahel.
