Mulgi konverents vaatas läbi noorte silmade tulevikku
Neljapäeval, 9. mail toimus Tõrva gümnaasiumis XIV Mulgi konverents „Tillike kultuur suuren ilman“, mis tõi kokku mulke ja mulgi teemast huvitatuid kõigist viiest Mulgimaa kihelkonnast ja kaugemaltki. Teemadering oli lai – keelekümblusest Mulgi pudruni. Peatähelepanu all oli aga väikeste keelte ja kultuuride püsimajäämine globaliseeruvas maailmas.
Üks konverentsi peaesinejaid oli liivi keele kõneleja ja edendaja Jānis Mednis, kes oli kohale saabunud koos abikaasa ja kahe lapsega. Pere kodune keel on liivi keel ja lapsed kasvatatakse üles liivikeelsetena. Innustust ja õpetust selleks saadi professor Tiit-Rein Viitsolt ja nüüdseks on Mednis avaldanud ka lastele ja nende vanematele mõeldud liivi keele õpperaamatu "Kuldne laps". ”Arutasime naisega, kuidas saaks õpetada liivi keelt meie lapsele, et ta võiks seda rääkida ja edasi kanda. Ja siis me vastasime oma küsimusele ise – ainus võimalus oleks see, kui me räägiksime seda keelt temaga täiesti algusest peale, esimesest päevast,” kõneles Mednis ja innustas loodetavasti ka paljusid mulke seeläbi oma laste ja lastelastega mulgi keeles kõnelema. Esmakordselt maailma ajaloos tõlgiti tema ettekanne liivi keelest otse mulgi keelde. Ettekandega saad tutvuda siin.
Tõrva Avatu Noortekeskuse noored Mirtel Niinemets ja Mirja Mari Vähi tutvustasid Mulgimaa noorte mõtteid ja ettepanekuid mulgi identiteedi tugevdamiseks. Sisendi selleks said nad 2023. aasta sügisel Mulgimaa viies kihelkonnas aset leidnud projektist ”Mulgi noorde päe”. Noorte ettepanekute hulka kuulusid näiteks mulgi kultuuri tunnid, huviringid ja mulgiteemalised töötoad koolides, mulgi mustrite laiem kasutus nii rõivastel kui avalikus ruumis, tuntud laulude mulgi keelde tõlkimine. Samas rõhutati ka täiskasvanute eeskuju olulisust noorte väärtushinnangute kujundamisel. Noorte ettekannet vaata siit.
Oma mulgikeelses ettekandes selgitas Kitzbergi gümnaasiumi abiturient Helena Maling, miks mulgi kultuur, keel ja pärimus talle olulised on ja kuidas neid igapäevaelus kasutada. Tema jutust selgus, et väga suur roll on seejuures perel ja kogukondlikel väärtushinnangutel. Ettekanne asub siin.
Abja Gümnaasiumi õppejuht Christi Lõhmus-Erg kõneles omakultuuri rollist koolis ja kogukonnas. Sealses koolis õpivad gümnasistid Mulgi kultuurilugu alates 2019. aastast ja teistes kooliastmetes on need tunnid 2022. aastast. Samuti on mulgi teemad lõimitud võimalikult paljudesse ainetundidesse. 2022. aastast alates on kasutusel ka mulgi motiividega koolivorm. Ettekannet näed siin.
Kokkuvõtte Mulgi pudru retseptide ja lugude kogumisest tegi projektijuht Ave Grenberg, kes tõi välja hulga põnevaid fakte ja meeleolukaid mälestusi, mis korje tulemusena on talletatud. ”Need toiduga seotud narratiivid võivad aidata meil mõista, kuidas meie kultuur on arenenud aja jooksul, kuidas meie maitse-eelistused ja toidutraditsioonid on kujunenud ning kuidas need omakorda mõjutavad meie identiteeti tänapäeval. Toiduga seotud mälestused minevikust annavad aimu meie päritolust, perekonna traditsioonidest ja kultuurilistest tavadest, mis omakorda kujundavad meie identiteeti,” rääkis Grenberg. Tema ettekandega saat tutvuda siin.
Paneeldiskussioonis arutlesid noored mulgid Romet Piller, Liina Ambos ja Hurmet-Mihkel Ilus selle üle, kuidas mulgi kultuuri noorteni viia, nii et see neid ka kõnetaks. Arutelust selgus, et noored ei ole mulgi teemade vastu, aga neil puudub selle valdkonnaga kokkupuude nii koolis kui kodus. Peamine vastutus lasub siin siiski täiskasvanuil ja peredel, kes peaksid oma valikutega noortele eeskujuks olema. Samuti tuleks koolides omakultuuriga jõulisemalt, mitmekülgsemalt ja järjepidevamalt tegeleda.
Ka mulgi vanem Kalle Vister innustas oma mulgikeelses ettekandes noortele enam eeskujuks olema, uhkusega oma keelt kõnelema ja rahvariideid kandma. Samas tundis ta rõõmu, et konverentsile oli kogunenud palju noori, kes olid valmis neil teemadel kaasa rääkima ja mõtlema.
Päeva lõpetas Tartu Ülikooli eetikakeskukse mäng "Eesti rahva sada valikut", mida said gruppidena mängida kõik konverentsist osavõtjad. Mängu käigus tuli arutleda eluliste juhtumite üle, teha valikud, põhjendada neid ja teha kompromisse. Mäng tekitas gruppides lõbusat elevust ja kõik osalejad said üht-teist uut teada nii enda kui oma kaaslaste kohta.
Muusikalisi vahepalu pakkusid Karksi-Nuia muusikakooli noored pärimusmuusikud. Maailma esmaettekandele tuli ansambli Lõõtsanoobid esituses ”Mulgi polka”, mis endale äsja mulgikeelsed sõnad sai.
Konverentsi pildigalerii asub siin.
Konverentsi korraldas Mulgi Kultuuri Instituut koos Mulgimaa omavalitsuste ja Tartu Ülikooli eetikakeskus Tartu Maailmaülikooli projektiga. Tartu Maailmaülikool on osa Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.
