Mulgimaal õpetatakse savist hooneid kõpitsema
7. mail 2016 on Abja vallas Abjaku külas Soomuse ja Peetri talus savihoone nõupäev, millel õpetatakse savist hooneid taastama.
Kümme aastat savitööd teinud Marko Kikas osaühingust Saviukumaja leiab, et savimaja taastamiseks ei ole vaja raha, vaid teadmisi ja oskusi, kuidas materjali kokku segada. Neid ta nõupäeval jagada kavatsebki.
«Taastamisel saab uuesti vedeldades kasutada samu tükke, mis on seinast välja tulnud. Savi on ainus sideaine, mida võib kas või miljon korda uuesti kasutada. Enamasti on hoonete lähistel aiamaal leida ka uut savi,» rääkis ta.
Nõupäeva koordinaatori Malvo Tominga sõnutsi on Lõuna-Eestis palju savihooneid. Neid ehitati 1920. ja 1930. aastatel asunikutaludesse, mida anti Vabadussõjas osalenutele. Eesti esimene president Konstantin Päts lasi endale Lükatile samuti savist elumaja ja talli ehitada. Et puitu oli vähe, andis riik tollal soodsatel tingimustel savihoonete ehitamiseks laenu.
«Viljandimaal Tarvastu kandis on neid eelkõige kõrvalhoonetena päris palju säilinud,» rääkis Tominga. «Viljandis leidub ka elumaju, aga need on krohvikihtide või laudvoodri alla peidetud, sest ei teata, kuidas savihooneid säilitada või taastada.»
Tominga kinnitusel tuleks neid mingi aja tagant üle lubjata. «Räägime koolitusel hooldusest ja põhivigadest, hoone taastamisest, aga ka sellest, kuidas seda konserveerida, kui ei ole raha, et kohe korda teha.»
Õigesti ehitatud ja hooldatud savihooned on Marko Kikase sõnutsi äärmiselt vastupidavad: Hispaanias püsivad tänaseni 2000 aastat vanad savist kindlused ja Hiina müür on teatud lõikudes tehtud savist.
«See on vanim ehitusmaterjal üldse. Eestis on 300 aastat püsti seisnud savihooneid,» kõneles Kikas. «Savi on elav ja tervislik materjal, ta hingab, seega ei teki rõskust. Muidu ülitundlikud hobused püsisid saviehitises väga hea tervise juures, lehmadel karv läikis ja nad andsid paremini piima.»
Kikas nentis, et loomad on vahel ka seinast savi söönud – küllap organismi puhastamiseks. «Aafrikas on elevandid põuaperioodil sunnitud sööma mürgiseid taimi ja siis käivad nad saviaugu juures muda söömas ja nii organismi puhastamas.»
Viljandimaal tuleb veel mitu nõustamispäeva: Õisu mõisas räägitakse maakivihoonete taastamisest ning juttu tuleb ka palk- ja teiste puithoonete taastamisest, kuid selle päeva koht ja aeg pole veel teada. Maamajade ja maa-arhitektuurile keskendunud nõustajate ja meistrite võrgustiku kohta leiab infot aadressil www.maamaja.eu.
Egon Valdaru, Sakala reporter
Allikas: ajaleht Sakala
