Uudised

 Viimati valmis väike konverentsikeskus, kuhu eelmisel nädalal jõudis tuliuus aparatuur. «Varem oli meie konverentside saalis neli tühja seina, nii et iga ürituse jaoks tuli helitehnika rentida, kuid eelmisel aastal tekkis võimalus lisaraha taotleda,» rääkis kompetentsikeskuse juht Piia Pääso. «Lisarahastusega õnnestus meil soetada video- ja konverentsiseadmed ning saame pakkuda ka sünkroontõlget.»

Suures konverentsiruumis tutvustatakse enamasti keskust ennast ehk millised on taimse tooraine töötlemise võimalused ning mida saab selle toorainega peale hakata. Igal nädalal käib majas olukorraga tutvumas vähemalt 40–50 inimest, nende seas ülikoolide õppejõud ja üliõpilased, samuti ettevõtjad.

Aastatel 2010–2015 Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatud investeeringu suurus on kokku 3,7 miljonit eurot, mis on jagunenud kolmandikeks. Üks kolmandik kulus ehitusele, teine sisustusele ja seadmetele ning kolmas võrgustiku loomisele ning ürituste korraldamisele ja inimestele palga maksmiseks. Maaülikool on kõikide tegemiste kaudu omalt poolt lisanud umbkaudu 600 000 eurot.

Toidu- ja joogitootjad

Piia Pääso sõnul suurenes kliendibaas esimesel kolmel aastal tasapisi. Tootearenduskeskuse katseköök valmis juba 2009. aastal, kuid ettevõtjate teadvusesse jõudis see 2012. aastal ning siis tekkis ka usaldus. Praeguseks on ettevõtjate huvi suur ning katseköögis käib aastas 40–60 toiduainetetööstuse püsiklienti, kes ostavad tootmisteenust. Kompetentsikeskuse peamised kliendid ongi väikesed joogi- ja toidutootjad ning kosmeetikatööstused.

Katseköökides on valminud mahlad, mahlajoogid ja nektarid, keedised ja puuviljamaiused. Seal väärindatakse ka mahlajääke: pressimisjäägid jahvatatakse marjajahuks, millest tehakse näiteks teed või toorsnäkke. Kosmeetikatootjad kasutavad oma toodetes Pollis taimsetest materjalidest valmistatud ekstrakte ja seemnetest ekstraheeritud õli.

Kompetentsikeskus on töötanud eelmise aasta novembrist, kui renoveeritud maja avati. «Siin arendati välja Põltsamaa Felixi smuutide sari Pai Pluss,» tõi Pääso välja ühe tuntuma töö. «Üritame ettevõtja riske maandada nii palju kui võimalik. Siin saab teha kõigepealt proovipartiid, turu ära katsetada ja siis  investeeringutele mõelda.»

Tootearendusprojektidel ei ole keskmist hinda, sest iga töötlemisprotsess on oma maksumusega. Ettevõtjad on siiski saanud abi mitmesugustest tootmismeetmetest. Eelmisel perioodil jagas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 4000-eurost innovatsiooniosaku toetust, kuid meetme uuel perioodil peab ettevõtja ise finantseerima vähemalt 20 protsenti projekti kogumaksumusest. Ühe tootearendusprojekti hind jääb 5000 euro kanti.

Isemajandav keskus

Piia Pääso tähelepanekut mööda heidutab ettevõtjaid toetuste taotlemisel paberimajandus. «Kui ta võtab tootearendusteenuse taotlusega meilt, ootab ta tegelikult, et me aitaksime teda bürokraatia poole korraldamisel. Me teeme seda, kui vähegi jõuame, aga praegu pole meil selleks ressurssi,» tunnistas Pääso.

Keskus üritab probleemile lahendust leida ning otsib inimest, kes asuks ettevõtjaid nõustama ja infot levitama.

Maaülikooli osana on keskus teinud küll investeeringuid ja omafinantseeringuid, aga igapäevatalitusteks tuleb sel end oma toodete ja aiasaaduste abiga vee peal hoida. «Keskuse omatoodanguks on mahlad ja maiused ning aiast tulevad marjad, pirnid ja õunad,» selgitas keskuse juht. Lisaks teenitakse elatist projektidest, tootearenduskoostööst ja teenuste müügist.

Kompetentsikeskuses töötab 35 inimest, suvehooajal rohkem. Sel suvel oli abiks kuni 10 inimest.

Allikas: Ajaleht Sakala