Uudised

Tuleve kolmabe, 15. oktoobrel saave uvilise Tarvastu käsitüükoan kesväjahukäkke tetä. Käkitegu viave iist Tarvastu mulgi keele ringi naise ja sii om üits jagu Eesti söögikant Mulgimaa sündmuste sarjan.

Mede söögiaaluust om täädä, et esieränis Mulgimaal, a Villändi- ja Tartumaal kah om kesväjahukäki ollu peris arilik lihakõrvane, mida tetti külmembel aal, ku joba luume tapeti. Ku surnide engi engiaal kodu oodeti, sis viiti neile kah käkke tareotsa pääle.

Raamatust „Ennemustitsel Mulgimaal“ saap  lugede, et „Sii olli teomeestel järgi viimise süük. Liha, kas lamba- või sialiha, kudas johtusi oleme, sii keedeti pehmes. Võeti raasik rasvatsebet liimi ärä. Leemi sisse panti koorit kardule kiimä. Seni tetti käki taigent. Selle ärä võet leemi sissi, ku olli, lüüdi üits kanamuna. , ku es ole, käüs ilma kah. Kasteti suurme kandsujahust paras taigen. Ku kardule ollive poole pehme, sis akati käkke pääle tegeme. Sii käüs ninda. Käe mõsti puhtess. Võeti paras jagu käkitaigent piiu, veeretedi ümärikus, litsuti laberikus ja panti patta kardulde pääle kiimä. Käsi likkes kasta ja jälle ruttu uus käkk valmi tettä. Patta pidi paneme egäüits esis paika, et kokku es kii.”

Käkke om tettu mitut muudu: ariligult om na pantu lihakeedu leemi sisse kiimä ja keenust peräst leemi siist vällä tõstetu ja liha kõrva süüdu. Ku luum olli just tapet ja verd olli, sis panti käkitaina sissi verd kah ja sis olli tegemist verikäkkege. A käkke om keedet piimä sihen kah. Üle jäänu käki lõigati tõine päev pikuti pooles ja praaditi või või rasva sihen.