Uudised

“Ma olen täiesti üllatunud, olen siitkandist korduvalt läbi sõitnud aga mul polnud õrna aimugi, et siin on nii palju kauneid kohti ja toiduga seotud ettõvõtjaid” kõlas arutelu laua ääres kui peakokad maitsesid Morna Õnne Talu peremehe Georg Gavronski välja valatud mustsõstra vahuveini. 

27.-28. Augustil tiirutasid Eesti Peakokkade Ühenduse liikmed mööda Mulgimaa kauneid paiku ja külastasid väikeettevõtjaid. Maitserännaku üheks eesmärgiks on tutvustada toidupiirkonna tootjaid, ettevõtjaid ning söögikohti ning loodetavasti leiavad Mulgimaa maitsed koha restoranides üle Eesti. 

Pühapäeva hommik algas külastusega Mulgi vallas asuvassee Pajumäe tallu, kus Eesti Peakokkade Ühenduse liikmeid tervitasid Mulgimaa Arenduskoja tegevjuht Erich Palm, toidupiirkonna projektijuht Leana Liivson ning toidupiirkonna müügipäälik Mae Rae.

Pajumäe talu tegemisi tutvusas peremees Arvo Veidenberg, kes andis ülevaate talu tegevusest läbi aegade. Järgnevalt ootas ees degustatsioonilaud, kus olid väljas kõik tooted, mida Pajumäelt hetkel saada võib. Alates mahepiimast ja lõpetades musta küüslaugu võiga. 

Pärast Pajumäed liikus seltskond Karksi-Nuias asuvasse Karu Kombuchasse. Karu Kombucha on kiirelt kasvav teeseenejoogi ehk kombucha tootja, kes kasutab oma jookides võimalikult vähe lisatud suhkrut ning mahekasvatusest pärit puuvilju. Kokad said pakutavat maitsta ning näha, kuidas ühes väiketootmises käib villimine, sildistamine ja pakkimine. Miks Karu kombucha? Sest ettevõtja looja on Krisli Jaaksoo, kelle eesnimi, küll teise kirjapildiga, on Põhja- Ameerikas elav pruunkaru liik. 

Lõunasöögiks pakutakse Mulgimaal ikka UNESCO maailmapärandi nimistusse pürgivat mulgi putru ning seekord katsid laua legendaarse ja retrohõngulise Karksi-Nuia restorani kokad. 

Restoran enam igapäevaselt ei tööta, kuid kohalike seas on see peopaigana endiselt au sees. Pudruportsud olid hiiglaslikud, kuid peakokk Lauri Tomingas palus siiski ka  ülejäänud portsud bussireisi jaoks kaasa pakkida. 

Edasi viis tee Morna külla, kus külalisi ootasid Morna ja Morna Õnne talud. Esimene neist kasvatab erinevaid puuvilju ning nende heast õunamahlast valmib ka eriline õuna brandy. 

Morna Õnne talu peremees Georg Gavronski andis meile koos hea huumoriga ülevaate talus toimuvast. Gavronskite perekond on Mulgi valla küngaste peale loonud tõelise paradiisi, mis ei tundugi Eesti vaid mõni lõunamaine veiniistandus. Ülevaade veinikeldrist ja viinamarjadest olemas sai seltskond mekkida talus valminud mustsõstra vahuveini. 

Kärstna lähedal ootas meie Heamari OÜ ehk Mulgimaa Marid marjaistandus. Perenaine Liina Arus oli väga põhjalikult ette valmistunud, rääkides absoluutselt kõigest millega Mulgimaa Marid tegeleb. Põhiliselt marjakasvatusega kuid suur osa on ka taimede müügil. Peenarde vahel said peakokad maiustada vaarikatega ning kõikide üllatuseks kasvasid kahet värvi sparglid Eesti tingimustes väga hästi. Miks mitte tellida just seda kevadist delikatessi kodumaise kasvataja käest. Just Mulgimaa Maride juurest lahkus suur hulk kokkasid uhkete ebaküdoonia taimedega, mis nende koduaedades või restoranide juures kasvama pannakse. 

Kui terve päev oli reis suurepäraselt graafikus, siis viimases punktis mindi ajast veidi üle ning ööbimiskohas ootavad ettekanded ning õhtusöök lükkusid veidi edasi. 

Kopra talus olid ettekanneteks valmis SüüÄÄ Mahenäksivabrik ja Piret Leskova, Karutsi Vutt ja Olavi Iisrael, Mihkel Kalda Kalda mesilast, Indrek Valner Taagepera jahiseltsist ning Raili Hein Allikukivi veinimõisast. Ettekanded kuulatud ootas osalisi maitsev õhtusöök Kopra Talu poolt.

Maitseterännaku teine päev algas Metsakuru Aiandis, kes alles hiljuti laiendas oma tegevust taimede ja lillede kasvatamisest kurkide ja tomatide kasvatamisele. Muidugi said kokad kõike head ja paremat, mis aiandis suhu kõlbas panna, ka proovida. 

Vahepeal väike turismipaus Suislepas, kus asub Mulgimaa ainukene tuulik. 

Tõrvas tervitas rännakulisi vallavanem Helen Elias, kes rääkis Tõrva elust-olust ning ka järgmisest külastuskohast, milleks oli Shroomwell. 

Shroomwell avas alles hiljuti Põhja-Euroopa suurima meditsiiniseente sisekasvatuse ja külalisi ootas veel avamispeost maha jäänud punane vaip. Kõiki neid meditsiiniseeni kõlbab ka niisama süüa ja laulupeol olid peakokk Monika Peebo pakutud lihata mulgipuder just Shroomwelli seentest. 

Pärast seeni ootas peakokkasid Vilsi OÜ, mis tegeleb angus tõugu veisekasvatusega ning pakub parima kvaliteediga kodumaist veiseliha. Lisaks on neid Burgerivangen foodtruck, mida paljud võisid suvistel üritustel tiirutamas näha. 

Säga-Aaviku talu on mahepõllumajanduslik taime- ja loomakasvatus, kus olulisel kohal on kõige väärindamine. Ka ringreisi osaliste jaoks on oluline, et köögis ülejääv toormaterjal saaks korralikult kasutatud ning jääke tekiks vähem. Seetõttu oli Säga-Aaviku talus kuuldu väga huvitav. 

Võrtsjärve ääres asuv Kivilõppe Kalamajas said peakokad kuulda tõelisi kalamehejutte ning muidugi proovida erinevaid  kalasaadusi, mida majaka pererahvas oli valmistanud. 

Eesti Toidupiirkond 2023 Mulgimaa avaldab tänu kõikidele osalistele, kes Peakokkade Ühenduse Vastu võtsid. Rõõm on tõdeda, et kõik ettevõtjad olid väga põhjalikult ette valmistanud ning andsid oma ettevõtmistest parima ülevaate nii informatsiivselt kui maitsvalt. 

Projektijuht Leana Liivson sõnas, et ringreis õnnestus väga hästi. Nii teadmistejanulist ja lõbusat reisiseltskonda oli väga tore võõrustada ning loodetavasti täitis ringreis ka oma eesmärgi, milleks on Mulgimaa toodangu ja tooraine jõudmine toitlustusega tegelevatesse kohtadesse üle Eesti. 

Eesti Toidupiirkond 2023- Mulgimaa projekti rahastavad Regionaal-ja põllumajandusministeeriumi, Mulgimaa Arenduskoda ja Eesti LEADER meede.

Vaata galeriid SIIT.  Pildistas TaavidMeedia.